Sada Raamatut. Michel Houellebecq: “Serotoniin”

Prantsuse skandaalkirjaniku Michel Houellebecqi uusim romaan “Serotoniin” sisaldab küll piisavalt misogüünsust ja suguelundeid, et olla selgelt osa Houellebecqi loomingust, kuid on võrdluses varasemate teostega lausa kasutajasõbralik. Kui kolm äkilist gängbängi ja näputäis pedofiiliat välja arvata.

 

Depressiooniga heitlev agronoom Florent-Claude Labrouste üritab leida iseennast ning armastust, kuid nendib ikka ja jälle, et elu pole muud kui valikuteta või valikutega põrgu, olenevalt kannataja majanduslikest vahenditest.

 

Nii eksistentsialistlike kui sotsiaalkriitiliste küsimustega tegeleb romaani – samuti  Houellebecqi jaoks tüüpiline – keskealine meesprotagonist oma elu sügisperioodil, ning huvitavaid mõtteid ühiskonna mädanemisest leidub ohtralt.

Lisaks tuleb kiita Houellebecqi ülirealistlikke olu- ning maastikukirjeldusi – mainitud paigad, teed, linnad ning veekogud igas läbitud riigis on nii tabavalt sõnadesse pandud, et lugeja justkui rändaks koos protagonistiga. Houellebecq on ääretult täpne jälgija, erakordselt hoolikas vaatleja.

 

Kuna Florent-Claude avastab oma olevikuga silmitsi seistes reaalsuse olevat üllatavalt ebameeldiva, otsustab ta kriipsu peale tõmmata nii oma abielule, karjäärile kui korterile, ja suunduda tagasi minevikku, et otsida üles läinud aastate sõbrad ja armukesed. Nostalgiareisi käigus ilmneb aga, et neilgi pole elus olnud ei õnne ega edu.

Romaani pealkirjaks on serotoniin, ning seoses sellega tuleb tähele panna, et Florent-Claude võtab ebatervislikes kogustes antidepressante ja käitub tihti sellele vastavalt. Tema kord lakooniline, kord nihilistlik vaatepunkt võimaldab küll kohati vähemalt inimlikust huvist ajendatud uuringuid ning intellektuaalseid mõttekäike, kuid juba haigusloost tingituna on protagonist ebatavaliselt toimiv.

 

Sellest lähtuvalt on selge, et need, kes Houellebecqi tunnevad ja hindavad, ka sellest väga teravaloomulise intellektiga Euroopa Liidu majanduspoliitikat kritiseerivast, kuid moraalifilosoofilisest seisukohast ebatavalisest romaanist lugu oskavad pidada. Kuid neil, kellele sõnad gängbäng ja pedofiilia juba selle postituse alguses veidi ebameeldiva tunde tekitasid, võib tulla “Serotoniini” lugemisega mõningaid probleeme.

Isiklikult soovitan Houellebecqi uusimat romaani lugeda väga soojalt, sest see on kirjutatud tõeliselt nutikalt ning teravmeelselt.

 

Serotoniin” ilmus Varraku kirjastuses aastal 2019, ning sealse kirjelduse sõnul “peetakse Houellebecqi romaanidest kirjanduslikult üheks tugevamaks.” Olen selle hinnanguga täielikult nõus.

 

(Foto Varraku kodulehelt)



Categories: Home

Tags: , , , , , , , , , , , ,

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this: